Kui oled kunagi uurinud hambapastade erinevusi, oled tõenäoliselt kohanud mõistet RDA – Relative Dentin Abrasivity ehk suhteline dentiini abrasiivsus. Tegu on hambapastade omadusega, mis mõõdab, kui palju need võivad harjamisel kulumist põhjustada, eelkõige dentiinile ehk hamba sisemisele kihile.
Mida RDA tegelikult tähendab?
RDA on standardiseeritud laborikatsetega määratav arvuline väärtus, mis näitab, kui abrasiivne on hambapasta võrreldes kontrollmaterjaliga, millele on määratud väärtus 100. See number ei tähenda, et RDA 200 hambapasta oleks kaks korda ohtlikum kui RDA 100 – tegu on suhtelise, mitte lineaarselt tõlgendatava väärtusega.
Ameerika Hambaarstide Assotsiatsioon (ADA), kes on RDA skaala loomisel kaasa aidanud, on selgelt öelnud, et:
1. Kõik hambapastad, mille RDA väärtus on 250 või vähem, on ohutud ja efektiivsed igapäevaseks kasutamiseks, kui järgida õiget harjamistehnikat.
2. Samuti rõhutatakse, et väärtusi alla 250 ei tohiks kasutada hambapastade “ohutuse järjestamiseks”, kuna need ei kajasta kliiniliselt märkimisväärseid erinevusi emaili kulumises.
Kuidas RDA-t siiski kommertsmaailmas tõlgendatakse?
Hoolimata ADA ametlikust seisukohast, kasutatakse RDA väärtusi paljudes blogides, veebilehtedel ja reklaamtekstides kui otsest mõõdikut selle kohta, kui “abrasiivne” või “ohutu” hambapasta on. Sageli jagatakse väärtused järgmiselt:
| RDA vahemik | Tõlgendus |
|---|---|
| 0–70 | Madala abrasiivsusega |
| 70–100 | Keskmise abrasiivsusega |
| 100–150 | Kõrge abrasiivsusega |
| 150–250 | Väga kõrge / ohtlik |
Selline jaotus ei põhine teaduslikul kliinilisel andmestikul, vaid pigem turunduslikel lihtsustustel, mis võivad kasutajaid eksitada. Näiteks võib jääda mulje, et RDA 120 hambapasta kahjustab igal harjamisel hambaid, kuigi tegelikult pole see korrektne – eriti kui harjatakse õrnalt, pehme harjaga ja mitte liiga sageli.
Kus siis peitub tõde?
Tõde on kusagil vahepeal. Jah, väga kõrge RDA-ga hambapastade (nt >200) igapäevane ja tugev harjamine võib pikaajaliselt kaasa aidata kulumisele, eriti dentiini paljastumise korral. Kuid, hambapasta RDA väärtus üksinda ei määra ohutust. Enam mõjutab:
harjamissurve
harjamissagedus
harjaste jäikus
inimese individuaalne hambastruktuur
Kuidas siis hambapastat valida?
Kui sul on tundlikud hambad, paljastunud dentiin või igemete taandumine, eelista madalama RDA-ga pastat (alla 70). Kui kasutad valgendavat pastat, kontrolli, et RDA pole liiga kõrge, ja kasuta seda piiratud aja jooksul. Ära karda mõõduka RDA-ga pastasid, kui sul pole tundlikkuse probleeme – need on samuti ohutud.
Kokkuvõtteks
RDA väärtus on kasulik tööriist teadlastele ja tootjatele, kuid selle liigne lihtsustamine tarbijale võib põhjustada valearusaamu. Usalda rohkem oma hambaarsti soovitusi ja harjamistehnikat kui ainult numbreid pakendil.
Täiendav info:
1. Relative Dentin Abrasivity (RDA) https://www.ada.org/resources/ada-library/oral-health-topics/toothpastes
2. Abrasivity of current dentifrices. Council on Dental Therapeutics. J Am Dent Assoc 1970;81(5):1177-8.
3. Gonzalez-Cabezas C, Hara AT, Hefferren J, Lippert F. Abrasivity testing of dentifrices – challenges and current state of the art. Monogr Oral Sci 2013;23:100-7.
4. St John S, White DJ. History of the Development of Abrasivity Limits for Dentifrices. J Clin Dent 2015;26(2):50-4.
5. Hunter ML, Addy M, Pickles MJ, Joiner A. The Role of Toothpastes and Toothbrushes in the Aetiology of Tooth Wear. Int Dent J 2002;52:399-405.