Kuidas hambakivi tekib?
Juba mõni tund pärast hammaste ideaalset puhastamist hakkavad hambapinnale sadenema mikroobid, mis kinnituvad tugevasti hambale. Kahe-kolme päeva möödudes hakkavad mikroobid üksteist katma, moodustades niimoodi hambakatu. Katt ladestub peamiselt igemepiirile ja igemetaskusse.
Kodus saab ise kontrollida, kui hoolikalt oled oma hambaid niiditanud ja harjanud. Selleks on müügil hambakatu indikaatortabletid, katukontrolli vedelik ning ka spetsiaalne hambapasta mille kasutamisel värvub katt intensiivselt punaseks.
Hambakatt (bakterimass) jääb alles eelkõige hambakaela osale, hoolika pesemisega saab selle ise eemaldada. Süljes ja igemetaskus sisalduvate kaltsiumisoolade toimel muutub katt kõvaks – katust saab hambakivi, mida on võimalik eemaldada ainult hambaravikabinetis.
Hambakivi esineb vähemal või suuremal määral kõigil inimestel, rassist ja vanusest olenemata.
Kuidas hambakivi ennetada?
Me kõik saame kodust kaasa tavad ja harjumused. Seega tuleb vanematel leida aega oma laste hammaste eest hoolitsemiseks, et täiskasvanuna järgiks laps neidsamu harjumusi.
Regulaarselt tuleks käia hambaarsti ja suuhügienisti juures kontrollis ja hoida oma suu tervist. Suuhügienisti juures võiks profülaktilist puhastust teha iga kuue kuu järel, et eemaldada kogu suu ulatuses hambakivi ja hambakatt, pigment, mis on tekkinud punasest veinist, kohvist, teest, tubakast. Visiidil korratakse üle õiged suuhügieenivõtted, hambaniidi või vaheharjakeste kasutamine, õige harjamistehnika, toitumisharjumused.
Inimene sünnib siia ilma ühegi kaariest tekitava bakterita. Emad-isad ja vanaemad-vanaisad peaksid teadma, et beebi lutti ei tohi puhastamiseks oma suust läbi tõmmata, samuti ei tohi suhu panna sama lusikat, millega last söödetakse, et kontrollida, kas puder on kuum. Kaaries on maailmas kõige levinum haigus. Lapse suu võiks jääda võimalikult kauaks kaariesest puutumata.
Kuidas ära tunda, kas hammastel on hambakivi?
Enim tekib hambakivi süljenäärmejuhade avanemiskohtadesse ehk keelepoolsele pinnale esihammaste taha ja ülemiste purihammaste põsepoolsele pinnale. Keelega libistades on tunda karedat pinda.
Esihammaste tagumist pinda on mugav puhastada selleks mõeldud konksukujulise peaga hambaharjaga.
Mis juhtub, kui hambakivi ei eemaldata?
Puuduliku suuhügieeni tagajärjel võib välja areneda igemepõletik ehk gingiviit.
Gingiviiti põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini tekitavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Põletiku esimene tunnus on igemete veritsus hammaste puhastamisel.
Hambakatu edasisel kogunemisel põletikunähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Algavas ja mõõdukas faasis põhjustab gingiviit vähe vaevusi. Õigeaegse raviga on võimalik haigust peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul.
Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine, selle kogunemist soodustavatest teguritest (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) vabanemine ning õigete hügieenivõtete kasutamine. Konkreetsed suuhooldustooted ja nende kasutamise viisi määrab suuhügienist olenevalt patsiendi vajadustest.
Ravimata gingiviit võib üle minna hamba kinnitusaparaati kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks. Parodontiit on pöördumatu protsess. Tänapäevaste ravimeetoditega suudetakse haigus küll peatada, kuid igemekudede täielikuks taastamiseks puuduvad võimalused.
Puhasta ka keelt!
Keelekaabitsa abil saad keele pinnalt eemaldada baktereid, sest keelel, eriti selle tagaosas pesitseb 70% meie suus olevatest bakteritest. Sealt levivad nad süljega suu igasse soppi, hammastele ja igemetele ning võivad vaatamata hoolikale hambapesule põhjustada igemepõletikku ja hambakaariest, rääkimata halvast hingeõhust.
Keelekaabitsat tuleb mööda keele pinda aeglaselt libistada tagant ettepoole pühkivate liigutustega. Tugevalt suruda pole mõtet, sest see võib vigastada keelenäsasid või tekitada okserefleksi.
Kasutatud tekst: Tervis Pluss