Milline hambahari, hambaniit, suuvesi?
Terve suu olemasolu on väga oluline. Esiteks tagab korrektne hambumine ja tugev hammas toidu piisavalt põhjaliku mälumise ja seeläbi täielikuma seedumise ehk toitainete imendumise. Teiseks väldivad terved hambad-igemed sekundaarse infektsiooni levikut kehasse. Kolmandaks on praeguse hambaravipoliitika tõttu suu tervist soodsam ja kergem ennetada kui hiljem tagajärgi ravida. Samuti on sirge pärlirida inimesele kauniks visiitkaardiks.
Hammaste hügieenis on mõned lihtsad märksõnad. Nendeks on õige tehnika, vahendid ja järjepidevus. Kuigi üldlevinud on teadmine, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas, ei toimi nõnda paraku veel kõik inimesed. Hammaste ebaõiget hügieeni põhjustavad riskifaktorid on majanduslik olukord, sotsiaalne staatus, haridustase, meessugu ja vanus (madalam ja kõrgem).
Puuduliku suuhügieeni tagajärjel kahjustuvad peale hammaste veel ka ümbritsevad koed ja üldine tervis. Tagajärjed varieeruvad sõltuvalt raskusastmest mõnest augukesest ja igemepõletikust kuni hammaste täieliku väljalangemiseni.
Alustada tuleks sobiva hambaharja valikust. Hambaharjad jaotatakse vastavalt harjase tugevusele pehmeteks, poolpehmeteks ja kõvadeks. Tänapäeval on nende otsad tõhusama puhastuse nimel koonilised ja valmistatud lihtsamini puhastuvast sünteetilisest materjalist. Hambahari võiks olla pehme (soft) ning lühikese peaga (kuni 3,5 cm). Harjapea pikkus mängib rolli raskesti ligipääsetavate kohtade (purihammaste tagakülg) puhastamisel. Liiga kõvad harjased kahjustavad iget ning võivad viia hambakaela paljastumisele ja tundlikkushäireteni. Ühe hambaharja eluiga on vastavalt harjaste kulumisele ja bakterite kogunemisele 2-3 kuud.
Teiseks peab selgeks saama õige harjamistehnika. Hambahari peaks olema 45-kraadise nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu, et harjased ka igemetaskuni jõuaksid. Teha lühikesi, vibreerivaid liigutusi paaril hambal korraga. Harja peaks hoitama käes justkui pliiatsit, kuna nii ei avalda hari igemele liigset survet. Pesu kestvus olgu nii pikk, kuni hambad puhtaks saavad, tavaliselt vahemikus 2-5 minutit. Soovitusi, kust hammastepesu alustada ning millega lõpetada, on mitmeid, kuid oluline on iseendale sobiva harjumuse kujundamine. Pesemise järjekord olgu alati samasugune (nt esmalt alalõua hammaste sise-, siis välispinnad ja hambapealsed, siis liikuda ülesse ja lõpuks keel), nii välditakse mõne koha vahelejätmist. Hambaid pestakse kas enne sööki või 30 minutit pärast söömist. Söögijärgne happerünnak pehmendab hambavaapa, mis muudab selle harjamisele tundlikuks. Happelise keskkonna neutraliseerimiseks sobivad suuveed, tavaline vesi või ksülitooliga närimiskumm. Just happerünnaku tõttu on oluline sagedase näksimise vältimine ning vee joomise eelistamine gaseeritud ja magustatud jookidele.
Sama tähtis, kui hammaste pesu, on ka hambavahede puhastamine. Nõnda ei kogune katt hambaserva alla. Hambaharjale ligipääsmatutesse vahedesse kogunevad toidujäänused ja bakterid. Puhastamiseks kasutatakse hambaniite, -linte, -vaheharju ja -tikke. Valik on kirju ning sobiva leiab igaüks. Esialgu keerulisena näiv protseduur omandatakse patsientide poolt kiiresti, kui sellega igapäevaselt tegeleda.
Hambaniite leidub erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata kujul. Samuti leidub paisuvaid ning valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Mis vahaga (mitte)katmisse puutub, siis siin pole efektiivususe erinevuses olulist vahet. Küll aga on mõnikord vahatatud niitidele lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi. Hambaniite leidub nii rullikeeratuna karbis kui ka individuaalselt pakituna. Niiditamise puhul on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et iga vahet puhta niidiga puhastada. Hambaniit tuleb kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani viia, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis igeme veritsema paneb. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles nüüd eemaldatakse niit hambavahest ning liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde (pilt). Hambalint on laiem kui hambaniit ning eelistatum valik suurema hambapinnaga inimestele. Niiditada- linditada tuleks pärast hammaste harjamist.
Hambavaheharjad on tõestatult efektiivsemad katu puhastamisel kui hambaniit. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele vastava suurusega hari. Harjade laius varieerub vahemikus 1 kuni 7 ning on värvi järgi tähistatud. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liigsuur see-eest kahjustab igemeid. Interdentaalharju võiks kasutada regulaarselt vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki. Hari tuleks lükata kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt ülesse, ülemiste puhul ülalt alla. Liigutada harja õrnalt edasi-tagasi. Interdentaalharja hoolduseks tuleb kuivatada hari enne ärapanemist. Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi. Hambavaheharja eluiga on 10 kuni 15 päeva (või kuni harjased on kulunud).
Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid. Tavapäraselt kuristatakse vett suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse välja ega loputata veega. Suuvett ei tohiks kasutada koheselt pärast hammastepesu. Soovituslik on kasutada suuvett pärast eineid halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks.
Hambapasta valikul on patsiendil vaba voli sobiv preparaat valida, olulisem on ülalpool kirjeldatud pesemistehnika ja “sülita, ära loputa”-põhimõtte järgimine. Viimane on oluline, et pastajääkides olev fluoriid oma kasuliku toimega jätkata võiks.
Suuhügieeni tõhususe kontrollimiseks on olemas kattu värvivad imemistabletid, mis näitavad ära raskemini puhastatavad kohad suus. Lapsed peaksid hambaarsti külastama vanuses 3,6,7,9,12,14 ja 15. Täiskasvanud võiksid käia hambaarsti juures kontrollis kord aastas.
Tekst: www.virtuaalkliinik.ee
